"Pilt muutub paari sekundiga sujuvalt mustaks. Kõik helid, mis just hetk tagasi kõlasid, vaikivad, gravitatsioonijõud lakkab eksisteerimast, kevadine tuuleiil, mis mõne momendi eest värskendavalt juukseid sasis, muutub jääkülmaks ja häirivaks, otsekui hingaks surm ise kuklasse. "Kuidas sa võib nii loll olla", taob ta endale rusikaga otsaette, "ma ju ütlesin sulle kogu aeg, et sa lähed valele poole". "Ja sina muidugi oleksid eelistanud asi rahule jätta ja paigal püsida eksole," vaidleb ta iseendale vastu. Ta pigistab silmad korraks nii kõvasti kinni kui saab ja seejärel teeb need jälle lahti. Heidab lootusetu pilgu korraks kompassile, mille nõel arglikult kord ühes, kord teises suunas näitab ja vastab siis endale: "Vähemalt poleks me sel juhul jälle eksinud!""
Monument ajale Maa peal. I
No comments:
Post a Comment